Book ¶ Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist Ç 284 pages ☆ Johnscyclingdiary

Reader Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist

Book ¶ Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist Ç 284 pages ☆ Johnscyclingdiary õ ➸ [Reading] ➺ Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist By Heinrich Weinberg ➭ – Johns-cycling-diary.co.uk Käes on 34 sajand inimkond on levinud tähtedKäes on 34 sajand inimkond on levinud tähtedele ja jätkab jõudsalt koloniseerimist Spoti nimelisel kolkaplaneedil on Romaan koosneb justkui kahest kolmest erinevast lühiromaanist Esimene pool on siis Reaktoris kunagi ilmunud osa kus Teklandi Nahkpael teeb sisuliselt tühja piimaringi ehk ta pääsetakse vastu tahtmist vanglast viiakse planeedile X kus ta leiab mingi ammu unustatud tulnukate baasi ja satub loo lõpuks tagasi vanglasse Teises pooles pööratakse fookus hoopis tema kunagise õpilase peale kes paljuski mõttes on tegelikult nagu peategelase kaksikvend Räägitakse tema lugu ära ja alles siis algas minujaoks huvitav kolmas osa Kui ma enne seda olin lugenud puhtalt misjoonitundest ja olgem ausad natuke seda lugu ka sisse vägistanud ilmselt asi selles ka et see esimene Reaktoris ilmunud osa ei kannatanud väga ülelugemist oli teisel korral lihtsalt igav siis nii kui mängu tuli allakukkunud kosmoselaeva AI nimega Aleksei ja hakati seal kloonide ja nanomasinatega mässama lugesin juba suure huviga ning keel suunurgas Arvestades et Weinbrgi motiiv oli ikkagi kirjutada terviklikku romaani oleks tulnud esimene pool tõhusamalt ümber töödelda Kusjuures huvitava nüansina rõhutab seda et tegemist on jutukoguga ka see et mitmeid asju selgitatakse korduvalt eri peatükkides üle Näiteks gild seal raamatus oli vähemalt kaks korda kui sisuliselt sama jutt korrati üle Või siis lumeinimesed samamoodi Tekitastahtmise lehte keerata jah ma olen seda lugenud aitab Ka tekitasid kohati koomilisi hetki esimesse juttu juurde kirjutatud palgasõdurid Minuarust oli tegemist üldse täiesti kasutu kõrvalliiniga mis muutus oma tahtmatu julmusega naeruväärseks No näiteks hetk kui palasõdurid ajavad Nahkpaela taga ja satuvad kuskil planeedil Y motelli Selle asemel et motelli pidavat tolgust natuke ähvardada või rahaga määrida veavad nad ta oma hotellituppa ähvardavad pikalt piinamise ja füüsilise vägivallaga ja saavad teada lõpuks kaks fakti et jah peategelane oli motellis ja ta läks mägedesse Huvitav kas need ülimalt asjatundlike jõujunnidena tutvustatud mehed küsivad teed lähimasse bensiinijaama ka sama idiootliku tõhususega?Aga nagu juba mainisin oli raamatu kolmas jutustus väga hea ja päästis minujaoks üldmuljes vägagi palju Kui vahepeal olin juba paanikas et pean eesti ulmekirjanduse tulevikulootusele hindeks ühe või kahe virutama siis lõpp oli teosel nelja või isegi viievääriline Seal oli juba hüpliku ja natuke sihitu seikluse asemel korralik SF lugu just sedamoodi nagu ta mulle meeldib ehk ohtrate tehniliste vidinate ja vahvate tugevalt ulmeliste kõrvaltegelatega Autor oleks justkui viimaks ometi arusaanud kuhu ta tahab lugu viia ja kes on talle kõige olulisemad tegelased kellega ta tahab mängida Väikese spoilerina võin öelda ka seda et tegevus otsa siin romaanis siiski ei saa ning lõppeb cliffhangeriga ehk siis ilmselt on oodata ka järgeMis puutub toimetamisse siis minu tabasin mitmeid kohti mis oleksid tahtnud ülelugemist parandamist Näiteks kraapis silma koht kus seltskond on võõras tähelaevas kus nad tõmbavad lahti esimese külmaune kirstu misjärel nad koheselt teavad keda ülejäänud kirstud sisaldavad Sinna oleks justkui lause kaks veel lisaks vaja olnudKoondhindeks seega baasi 3 ja goodreadsi 2

Heinrich Weinberg Í Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist Ebook

Teckland Leathercord kohalikus ülikoolis töötav teadlane antud kohtu alla oma naise mõrvamise eest Näib et teda oota Sajandid on läinud Universum inimkonnale palju väiksemaks ja kodusemaks muutunud Ent üks suur küsimus on siiski jäänud KAS ME OLEME AINSAD? See küsimus on ka Heinrich Weinbergi debüütromaanis kogu aeg taustal üleval ning paneb igasuguseid universumi juhtivaid jõudusid mööda galaktikate kolkaplaneete ja ussiurkeid mööda ringi siblimaKogu selle rahmimise keskele satuvad ka Teckland Leathercord ning Tähetolmu nimelise kosmoselaeva meeskond Romaani edenedes tuleb neil tegemist teha pearahaküttide ohtra paugutamise lumiinimeste iseloomu näitava tehisintellekti ja isegi kloonidega Kõik see kulmineerub romaani kolmandas osas kus kogu selle täristamise ja rassimise lõpuks tuleb ekraanile suurelt kiri TO BE CONTINUEDViimastel aastatel on Weinberg olnud vaieldamatult kodumaise ulmekirjanduse up and coming star Ta ehitab oma loodavat universumit rahuliku järjekindlusega ning kirjutab sellele vaikselt juurde ka oma minevikku ja olevikku Palju on veel valgeid laike ja avastamata seoseid kuid loodetavasti on autoril jõudu ja tahtmist need tühimikud järgnevatel aastatel tekstiga täita Igatahes ruumi on seal tähtede vahel seigelda veel mitme romaani jagu Varalahkunud Tarlapist jäänud vakantne koht meie teadusulme parnassil on hetke seisuga kindlalt Weinbergile broneeritud Üks romaan või jutukogumik veel ning ta on oma koha selles esinduslikus seltskonnas auga välja teeninud Teisi minu arvustusi saate lugeda blogist aadressil

Book ´ Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmist Í Heinrich Weinberg

Eneseväärikusel pole sellega mingit pistmistB ees vältimatu pikk vangistus Millised saladused peituvad Leathercordi minevikus ja mis on tulevikul tema jaoks varuks? Lugu on kaasahaarav ja seiklusjutule omaselt jätkub pinget lõpuni välja läbides juba eelnevatest lugudest tuttvaid kohti Parimaks palaks on aga hulgalise actioni kõrval pakutav ajalooline taustainfo Mõningaseks miinuseks võib tuua selle et keelekasutus ei olnud peategelasel kõige ladusam teatud väljendid olid kunstlikultklišeelikult teksti sisse pitkitud